fbpx

Beebide toitumine

Rinnapiimast lisatoiduni. Millal ja mida?

Esimesed pool aastat on parim toit lapsele kindlasti rinnapiim. Lisatoiduga võiks alustada seitsmendal elukuul. Siis muutub laps oluliselt aktiivsemaks ja rinnapiim ei kata enam tema päevast energiavajadust. Ennem alustada lisatoidu andmist ainult perearsti soovitusel kui rinnapiima andmine pole võimalik või ei piisa seda. 

Kui sa näed, et lapsel on toidu vastu juba suur huvi ja ta saadab sinu suutäisi söögi ajal, siis on küll juba õige hetk teha esimene püree lapsele soojaks ning hakata maitsma.

Beebipüree BabyCool

Soovitused lisatoiduga alustamiseks

  • Alusta ühest toiduainest ja anna mõned päevad aega harjuda, enne kui võtad järgmise. Edaspidi võid kõiki neid toiduaineid, millega laps on harjunud, omavahel kokku segada.
  • Laps peaks olema terve, kui alustad lisatoiduga, ja söögikord võiks olla ennelõunasel ajal.
  • Kogused algavad iga uue toiduaine puhul ühest teelusikatäiest esimesel päeval ning suurenevad tasapisi vastavalt lapse isule – laps tunneb ise oma vajadusi ja ei jäta ennast nälga.
  • Koos lisatoiduga paku lapsele ka juua. Parim jook on vesi, harjuta last tassist jooma – lutipudelist on hiljem väga raske vabaneda.
  • Kui laps on rahutu või kõht lahti, jäta ajutiselt ära kogu lisatoit ja oota paar päeva, kuni ta tunneb end jälle hästi. Sel ajal anna ainult rinnapiima.
  • Esimesel eluaastal ära kasuta imikutoitudes soola, suhkrut ega vürtse.
  • Harjuta last lusikaga sööma ja anna lapsele teine lusikas, et ta saaks ka ise katsetada.

Millal hakata lisatoitu andma?

Ühe toorainega alustamine on oluline, et laps tajuks erinevaid maitseid ja seedimisel oleks aega harjud ühe koostisosaga. See teeb ka tulevikus tavatoidule ülemineku lihtsamaks, sest lapsele on erinevad maitsed tuttavad.

Kui laps köögiviljaga harjunud, alles siis võib juurde anda puuvilja- ja marjapüreed, soovitatavalt sel ajal kui tehakse tutvust pudruga (õunpirnmustikas, punane sõstar, vaarikas, pohl, ploom, kirss).

  • Alates 6 kuu vanusest: liha (lamba-, looma-, küüliku-, sea-, kalkuni- ja kanaliha) ja puder (nisu, rukis, oder, kaer, tatar, mais, hirss, riis, aga ka jaanikaun, kinoa, spelta), pirni-maasikapüree kuubikud, uba, munakollane, kala

  • Alates 8. elukuust: peetkaalikasjuurseller.
  • Alates 9. elukuust: maks, hapendatud piimatooted – jogurt, keefir, hapukoor, kohupiim, kodujuust, juust – ja juurviljad – naeris, spinat. 
  • Alates 12. elukuust: munavalge ja piimatooted (rõõsk koor, piim). Pea meeles, et piim ja mahl (morss) on toit mitte jook. Parim jook lapsele on vesi.

Ära karda anda lapsele laktoosi ja gluteeni sisaldavaid toite – jälgi lihtsalt peale andmist, kas tekivad mingid vaevused. Teravilju anna üks korraga – näiteks alustada kaerast ning tarbida seda ühte 5-7 päeva enne kui võtad uue teravilja. Liiga kiire toiduainete vahetamine menüüs ei anna õiget ülevaadet, mis sobib lapsele, mis mitte ning ei tekita harjumust selles toidu söömise suhtes. Alustada alati väikestest kogustes (lusikaotsatäis) ning suurenda vähehaaval kogust. Täpselt nagu iga teise uue maitse ja /või toorainega.

Esialgu tee püree vedelam, vajadusel lisa keedetud vett või rinnapiima. Parem on köögivilja aurutada või keeta vähese vedelikuga. Ka puder tee vedel ja võid kasutada selleks alguses täisterajahu või helbeid. Võid ka jahvatada helbed väiksemaks või peenestada putru saumikseriga. Nii püreele kui ka pudrule lisa veidi rafineerimata taimeõli või võid, sest lapsel on vaja ka taimseid ja loomseid rasvu ja see tõstab ka toidu toiteväärtust. Umbes 9kuusele lapsele võib pudrule lisada ka natuke lehmapiima. Nii või, õli kui ka liha lisatakse püreele vahetult enne lapsele andmist.

Liha, maks, kala

Väikelaps peaks kindlasti sööma liha, sest saab sealt selliseid vajalikke aineid (näiteks valk, aminohapped, raud), mida taimetoidust piisavalt ei saa. Kindlasti tuleb jälgida, et liha oleks kvaliteetne ja värske. Alati eelista lapsele maheliha – see ei sisalda antibiootikumide ega taimekaitsevahendite jääke. Liha peaks olema noorlooma oma – eriti tähtis on see maksa puhul, sest maksas ladestuvad kõik mürgid. Noorel mahedalt vabapidamisel kasvanud loomal on maks kõige puhtam. Samas  sisaldab maks palju rauda, samuti B-vitamiine, D-vitamiini ning rohkelt A-vitamiini. A-vitamiini kõrge sisalduse tõttu ei ole soovitav seda süüa iga päev, vaid umbes lusikatäis nädalas.

Kala puhul kasuta püree tegemisel kohalikust kalakasvatusest või puhtast siseveekogust püütud kala. Läänemeri on liiga saastunud, seepärast ei sobi merest püütud kala. Imporditud jahutatud kala võib olla töödeldud säilitusainetega.

Loomset toitu anna iga päev vähemalt ühel toidukorral. Mõnel päeval nädalas asenda liha kas kala, maksa või munakollasega, sega need näiteks juurviljapüree hulka. Hiljem võid köögivilja-lihapüreele lisada ka peenemaks tehtud kruupi või toortatart, see harjutab last tükilisema konsistentsiga. Vorstid ja muud töödeldud lihatooted pole lapsele sobiv toit. Samuti ei asenda punast liha (veise) kana- ega kalaliha. Kõik nad on olulised ning toidulaud tuleb hoida võimalikult mitmekesine.

Eelista kohalikku ja mahedat

Kuna esimene eluaasta on lapsele erakordselt kiire kasvu ja arengu periood, siis on väga tähtis, et toit oleks väga puhas, mitmekesine ning täisväärtuslik. Eelista kindlasti mahedalt kasvatatud ja kohalikku toorainet. Kohalik toit imendub paremini kui tuhandete kilomeetrite kauguselt toodud, sest see on pärit keskkonnast, millega meie keha on inimpõlvede jooksul harjunud. Lisaks on Eesti loodus võrreldes muu maailmaga väga puhas. Kui ise ei jõua kõiki püreesid valmistada, siis eelista kindlasti eestimaiseid tooteid.

Külmutamine on parim viis toidu säilitamiseks

Külmutamine on parim viis toidu säilitamiseks. Juur- ja puuvilju keldris hoides kaotavad nad oluliselt rohkem oma väärtusest kui sügavkülmas. Külmutatuna seisab toit kuni kaks aastat ja see annab võimaluse tarbida kohalikke aiasaadusi kogu aasta vältel. Kui püree külmutada kuubikutena, saab valida täpselt nii suure portsjoni, kui laps korraga ära sööb. Lisaks saab erinevaid külmutatud püreesid nii omavahel segada kui ka lisada teistele söökidele, et laps saaks oma päevase liha- või juurviljavajaduse kaetud. Näiteks võib lisada kõrvitsa– ja lambalihapüreed riisile või toortatrale – nii saad tükilise toidu lapsele, kel juba hambad suus on. 

Samuti võib lisada näiteks porgandikuubiku kas pastale või kodusele kastmele. Pirni-, õuna või õuna-mustikapüree kuubik on suurepärane lisand hommikupudrule – see jahutab pudru maha ja on samas moosi eest.

Lisatoidu andmisega pannakse alus lapse toitumisharjumustele ja lauakommetele

Ära unusta, et lisatoidu andmisega pannakse alus lapse toitumisharjumustele ja lauakommetele. Laps harjub nii sööma näiteks juurvilju, lambaliha ja maksa, mida muidu väga ei tahaks. Lapsele peaks pakkuma üht toitu kuni isegi 20 korda – kui ta ka siis ei söö, siis see toit talle ilmselt ei maitse. Vanem kui aastane laps sööb juba kõiki põhilisi toiduaineid koos perega ühises lauas nii palju, kui tal isu on. 

Kui peeneks toit teha, sõltub ennekõike lapse individuaalsusest ja hammaste hulgast. Lisatoidu andmine ei tähenda imetamise lõpetamist, vaid osad söögikorrad vahetatakse veidike toekama toidu vastu välja. Jäta kindlasti söögikordadele sisse paaritunnised vahed, kui ei anna lapsele ei mahla ega snäkke. Nii sööb laps paremini ja see säästab ka hambaid. 

Kui laps on natuke vanem kui aastane, siis on täiesti loomulik, et tema toidukogused võivad muutuda väiksemaks ja ta ei ole nõus enam sööma kõiki toitusid- ei tasu muretseda, see ongi normaalne. Kõik lapsed on erinevad, seega vaata jooksvalt, kuidas sinu lapsele paremini sobib. Ning muidugi usalda oma sisetunnet – ema teab kõige paremini.

Kaia Sink 

Kolme lapse ema ja BabyCooli asutaja

Kaia BabyCool
Retseptid
Kaia Toitumisblogi
0
Ostukorv